Vegetatiivne paljunemine on pärislehtsammalde hulgas väga levinud. See võib toimuda mitmel viisil:
Murdunud taimeosadega on võimelised paljunema kõik samblad.
Sigioksad. Mitmetel liikidel on võsu tipus erilised sigioksad. Sigioksad on tillukeste lehtedega ja kergesti murduvad.
Siginiidid. Kasvavad varrel lehtede kaenaldes. Need on risoididest jämedamad, näsalised, enamasti pruunikad. Esinevad üksikutel liikidel.
Sigikehad. Paiknevad kas erilistel kandjatel, lehtedel või risoididel. Sigikehade kandjad asuvad võsu tipus. Kandja meenutab harjast. Selle tipus on ümar sigikehade kogumik. Lehtede kaenaldes on sigikehad roheliste, mõne lehega pungade kujul. Lehtedel on sigikehad enamasti rohekad, mõne kuni mitmerakulisted piklikud või ümarad. Risoididel on sigikehad enamasti ümarad võo piklikud mõnerakulised mugulad, mis on sageli kas punakad või pruunikad.
Murdunud taimeosadega on võimelised paljunema kõik samblad.
Sigioksad. Mitmetel liikidel on võsu tipus erilised sigioksad. Sigioksad on tillukeste lehtedega ja kergesti murduvad.
Siginiidid. Kasvavad varrel lehtede kaenaldes. Need on risoididest jämedamad, näsalised, enamasti pruunikad. Esinevad üksikutel liikidel.
Sigikehad. Paiknevad kas erilistel kandjatel, lehtedel või risoididel. Sigikehade kandjad asuvad võsu tipus. Kandja meenutab harjast. Selle tipus on ümar sigikehade kogumik. Lehtede kaenaldes on sigikehad roheliste, mõne lehega pungade kujul. Lehtedel on sigikehad enamasti rohekad, mõne kuni mitmerakulisted piklikud või ümarad. Risoididel on sigikehad enamasti ümarad võo piklikud mõnerakulised mugulad, mis on sageli kas punakad või pruunikad.