Sporofüüt on eoskupar harjasega
Eoskupra asetuse järgi jaotatakse pärislehtsamblad:
tippkupralised - eoskuprad arenevad võsude tippudes
külgkupralised- eoskuprad arenevad võsude külgedel
Eoskupra asetuse järgi jaotatakse pärislehtsamblad:
tippkupralised - eoskuprad arenevad võsude tippudes
külgkupralised- eoskuprad arenevad võsude külgedel
Eoskupar
Eoskupar on väga varieeruva kuju, suuruse ja asetusega. Kuprad võivad olla püstised, kaldu või rippuvad. Valminult jääb osa kupraid siledaseinalisteks, osa tõmbuvad kuivades ribilisteks (eoskupar vaoline).
Urn ja kaas
Kupra põhiline osa on eoseid mahutav urn. Urni katab pealt kaas. See kukub ära, kui eosed on valmis. Nii urn kui kaas on varieeruva kujuga. Urni suudme servas on sõõr (annulus). See on rakkude ring, mis soodustab kaane avanamist. Kaane avanemisel võib sõõr ära kukkuda või jääda urni serva külge.
Kupra põhiline osa on eoseid mahutav urn. Urni katab pealt kaas. See kukub ära, kui eosed on valmis. Nii urn kui kaas on varieeruva kujuga. Urni suudme servas on sõõr (annulus). See on rakkude ring, mis soodustab kaane avanamist. Kaane avanemisel võib sõõr ära kukkuda või jääda urni serva külge.
Kael on urnist eristuv harjase suunas enamasti ahenev (harva ka laienenud) osa, kuhu urnis olev eoskott ei ulatu. Kaelal võib olla eristunud ühekülgne paksend - pugu.
Hüpofüüs on urni kaelaosa laienemine. Sageli on see laiend värvunud. See on iseloomulik põisikuliste sugukonnale, mis kasvavad loomade väljaheidetel. Hais ja eredalt värvunud kuprad meelitavad kohale kärbseid ja aitavad nii eostel levida.
Hüpofüüs on urni kaelaosa laienemine. Sageli on see laiend värvunud. See on iseloomulik põisikuliste sugukonnale, mis kasvavad loomade väljaheidetel. Hais ja eredalt värvunud kuprad meelitavad kohale kärbseid ja aitavad nii eostel levida.
Kaelaosa Pugu
Suuääris e. peristoom
Urni ülemist, peale kaane eemaldumist nähtavale tulevat serva nimetatakse suuääriseks. Suuäärisel võivad hambad olla üherealiselt (suuääris lihtne) või kaherealiselt (suuääris kaheli). On üksikud liigid, millel suuääris on hammasteta (hambad pole välja arenenud või on taandarenenud).
Tanu
Noort eoskupart katab munaraku seina ülaosast arenenud tanu. Tanul on kolm põhitüüpi: kapuutsjas (ühe külje peal sügava sisselõikega), kellukjas (ümberringi ühesuguse servaga, katab eoskupart täielikult, mütsjas (ümberringi ühesugune, ulatub vaid eoskupra tipuosa katma. Tanu võib olla pealt kaetud karvadega
Noort eoskupart katab munaraku seina ülaosast arenenud tanu. Tanul on kolm põhitüüpi: kapuutsjas (ühe külje peal sügava sisselõikega), kellukjas (ümberringi ühesuguse servaga, katab eoskupart täielikult, mütsjas (ümberringi ühesugune, ulatub vaid eoskupra tipuosa katma. Tanu võib olla pealt kaetud karvadega
Harjas
Harjas areneb munaraku kesta alaosast. See võib olla väga erineva pikkusega. Harjas võib olla värvunud, keerdunud, kõverdunud, näsaline ja mõnedel liikidel ka alusel karvane.
Harjas areneb munaraku kesta alaosast. See võib olla väga erineva pikkusega. Harjas võib olla värvunud, keerdunud, kõverdunud, näsaline ja mõnedel liikidel ka alusel karvane.